Foto: Arno Mikkor

Arvamusartikkel - Urmas Reinsalu, välisminister (avaldatud portaalis ERR.ee)

Lihtsalt öeldes on kolme mere algatuse liikmete – kaheteistkümne Lääne-, Aadria ja Musta mere vahel asuva Euroopa Liidu liikmesriigi – ühiseks huviks uued investeeringud taristusse, majanduskasv ning energiajulgeolek, kirjutab välisminister Urmas Reinsalu.

Meie geograafilist asukohta ja ajalugu arvestades nõuab nende eesmärkide saavutamine aga eriti suurt lisapingutust. Ja investeeringuid. Ülesande saavutamisesse on partneritena kaasatud USA, Saksamaa ja Euroopa Komisjon. Kolme mere algatust on nimetatud ka regiooni eneseabiprojektiks.

Kui Eesti eelmisel suvel Ljubljanas kolme mere tippkohtumise teatepulga üle võttis, asusime kohe tööle, et oma koordinatsiooniaastat algatuse erinevate harude kokku põimimiseks ja praktiliste tulemusteni juhtimiseks maksimaalselt ära kasutada.

Esmaspäeval Tallinnas aset leidnud virtuaalne tippkohtumine ja veebifoorum oli Eesti kolme mere koordinatsiooniaasta haripunkt. See aasta on olnud äärmiselt intensiivne, kuid kolme mere algatuse edasiviimise seisukohast igati edukas.

Hoolimata üleilmse pandeemia halvavast mõjust võime öelda, et Eesti on saavutanud kolme mere eesistumisaastaks püstitatud eesmärgid. Üks olulisematest sammudest – täitevvõimu kaasamine viiendat aastat tavapäraselt presidentide tasemel talitavas koostööformaadis – sai algatuse töö reaalseks ja loomulikuks osaks. Esimese välisministrite videokoosoleku võõrustamisega 2020. aasta juunikuus valmistasime ette soodsa pinnase kolme mere täitevvõimu kaasamisele.

Täitevvõimu suurem kaasatus on toonud juba selgeid tulemusi – 2018. aastal Rumeenia ja Poola algatatud kolme mere investeerimisfond on saanud sel aastal liitumisotsuse lausa enamikult kolme mere algatuse riikidelt.

Esmaspäevasel tippkohtumisel teatasid oma otsusest fondi lisaks liikmesriikidele panustada ka Poola arengupank ja fondihaldur Amber Infrastructure Group, mis teeb fondi väärtuseks ligi miljard eurot. Ühtlasi kinnitas USA, et nad liiguvad jõudsalt edasi kavaga, et ellu viia lubadus panustada kuni üks miljard dollarit.

Liikmesriikide ja partnerite investeeringud on regiooni majandusliku potentsiaali parim kullaproov.

Eestile omaselt - ja nagu kolme mere riigid ootasid - keskendusime algatuse edasiarendamisel digitaliseerimisele ja nutikale ühendatusele. Usume, et digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt kõikides taristusektorites annab meile konkurentsieelise, mis eristab kolme mere piirkonda konkurentidest, ning muudab meid valdkonnas teenäitajaiks.

Nutikalt arenenud infrastruktuur on ka rohelisem ja soodustab meie globaalseid kliimaeesmärke. Eesti esitas esmaspäevasel veebifoorumil põhjaliku raporti nutika ühenduvuse võimaluste ja väljakutsete kohta kolme mere jaoks, mida saadavad ka konkreetsed ettepanekud, kuidas edasi liikuda ja oma positsiooni Euroopa Liidu digitaalse eestvedajana tugevdada.

Lõppeva koordinatsiooniaasta käegakatsutav tulemus on ka juba interaktiivse eduraporti koostamine meie piirkonna oluliste energia-, transpordi- ja digitaalsektori infrastruktuuriprojektide kohta.

Ajakohane teave juba enam kui 70 projekti kohta on kõigile potentsiaalsetele erainvestoritele – ja mis tähtsaim, kolme mere algatuse investeerimisfondile – võimalike investeerimiskavade tasuvusuuringute jaoks hõlpsasti veebis kättesaadav.

Järgmise tippkohtumise võõrustaja saab Eestilt läbimõeldud identiteedi ja toimivad töövahendid, et kolme mere piirkonna koostööd veelgi enam tugevdada. Panime efektiivseks teabevahetuseks nurgakivi kolme mere sekretariaadile. Lisaks sai koostööformaat visuaalse identiteedi logo ja veebilehe näol.

Eestil on põhjust oma tööga rahul olla, sest kolme mere algatusel ja piirkonnal on edu saavutamiseks käes kõik eeldused.